{"id":2542,"date":"2026-11-21T12:22:37","date_gmt":"2026-11-21T11:22:37","guid":{"rendered":"https:\/\/www.galar.org\/roheline-sild\/"},"modified":"2026-11-21T18:21:11","modified_gmt":"2026-11-21T17:21:11","slug":"roheline-sild","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.galar.org\/et\/roheline-sild\/","title":{"rendered":"Roheline sild"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rohelise v\u00e4rava ja St\u0105giewn\u0105 t\u00e4nava vahel \u00fcletab tee Mot\u0142awat. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imaldab sild minna Suurlinnast Spichrz\u00f3wi saarele, kuid vanadel fotodel on siin n\u00e4ha ka r\u00f6\u00f6paid, juhtmeid ja t\u00f5stetud teel\u00f5ike. Iga\u00fcks neist detailidest meenutab teistsugust viisi sadamalinnas liikumiseks.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Esimesena oli Kogi sild<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silda mainiti juba 1357. aastal. Silla varasem nimi, Kogi sild, seostas seda naabruses asuva v\u00e4ravaga ja keskaegse meres\u00f5idu maailmaga. Sild v\u00f5imaldas juurdep\u00e4\u00e4su sadama ladustamisosale ning samal ajal takistas j\u00f5el s\u00f5itvate laevade teed.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">16. sajandil ehitati sild \u00fcmber Dirc Danilsi projekti j\u00e4rgi. Ilmus nimetus \u201eRoheline sild\u201d, mis hiljem kandus \u00fcle ka v\u00e4ravale. Selle p\u00e4ritolu seletatakse m\u00f5nikord rohelise kiviga v\u00f5i tugisammastel oleva kattega, kuid Gedanopedia osutab t\u00f5en\u00e4olisemaks seletuseks puitelemente katva v\u00e4rvi.<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"459\" src=\"https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-0.webp\" alt=\"Roheline sild ja Roheline v&#xE4;rav 1831\" class=\"wp-image-2221\" srcset=\"https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-0.webp 600w, https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-0-300x230.webp 300w\" sizes=\"(max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Roheline sild ja Roheline v\u00e4rav 1831. Allikas: <a href=\"https:\/\/fotopolska.eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fotopolska.eu<\/a>.<\/figcaption><\/figure>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kui laevadel oli ees\u00f5igus<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silla liikuv osa v\u00f5imaldas l\u00e4bida laevadel, mille k\u00f5rgus ei v\u00f5imaldanud suletud sillaava alt l\u00e4bi s\u00f5ita. Vanadel kujutistel on n\u00e4ha k\u00f5rgetest postidest koosnevat konstruktsiooni. Nende kaudu kulgevad trossid ja vastukaalud h\u00f5lbustasid silla t\u00f5stmist.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Jalak\u00e4ijatele t\u00e4hendas see teekonna katkestust. Laevameeskondadele aga v\u00f5imalust j\u00f5uda s\u00fcgavamale sadamasse. T\u00f5stetud sillakaared n\u00e4itavad k\u00f5ige paremini, kuidas kaks olulist marsruuti \u2013 maismaa- ja veetee \u2013 pidid \u00fchte kohta jagama. Arhiivifoto on j\u00e4\u00e4dvustanud just sellise ootamise hetke.<\/p>\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"365\" src=\"https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-1.webp\" alt=\"Roheline sild 1898\" class=\"wp-image-2222\" srcset=\"https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-1.webp 600w, https:\/\/www.galar.org\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/zielona-brama-i-zielony-most-1-300x183.webp 300w\" sizes=\"(max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Roheline sild 1898. Allikas: <a href=\"https:\/\/fotopolska.eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">fotopolska.eu<\/a>.<\/figcaption><\/figure>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Teras, trammid ja uued mehhanismid<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">1883. aastal valmis Zielona G\u00f3ra ettev\u00f5tte Beuchelt poolt ehitatud teraskonstruktsioon tellistest tugisammastel. J\u00e4rgmine suur moderniseerimine toimus 1928. aastal. Sild sai uued t\u00f5steseadmed ning tehnilised lahendused pidid arvestama ka trammiv\u00f5rgu juhtmetega.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seega tasub postkaartidel otsida mitte ainult laevu. R\u00f6\u00f6pad, postid ja juhtmetestik aitavad m\u00f5ista silla funktsiooni linna\u00fchenduse osana. T\u00e4nane rahulik jalutusk\u00e4ik toimub kohas, kus varem tuli koordineerida mitut liiki liiklust.<\/p>\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S\u00f5jaj\u00e4rgne sild uuele linnale<\/h2>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00e4rast s\u00f5jakahjustusi v\u00f5eti sild kasutusele 1948. aastal. See s\u00e4ilitas t\u00f5stesilla kuju, kuid mehhanism j\u00e4i liikumatuks. Trammid l\u00f5petasid siin s\u00f5itmise 1959. aastal ning 1993. aasta remont kinnistas selle kujul, mis on t\u00f5stmata jalak\u00e4ijate sild.<\/p>\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Silla ajalugu on k\u00f5ige parem vaadata kahest perspektiivist: sillalt endalt ja veepinnalt. \u00dclevalt on n\u00e4ha linna \u00fchendust <a href=\"\/2026\/11\/21\/wyspa-spichrzow\/\">Spichrz\u00f3wi saarega<\/a>, j\u00f5elt aga tugisambaid ja sillavahet. Naabruses asuvast esinduslikust hoonest saad lugeda artiklis <a href=\"\/2026\/11\/21\/zielona-brama\/\">\u201eRoheline v\u00e4rav<\/a>\u201d.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na \u00fchendab see Mot\u0142awi j\u00f5e \u00e4\u00e4res asuvaid jalutusradasid, varem avati see laevade jaoks ja lasi l\u00e4bi trammid. Tutvuge Rohelise silla ajalooga, mis on \u00fcks Gda\u0144ski vanimaid \u00fcles\u00f5ite.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2543,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[145],"tags":[166,146,168,147,169],"class_list":["post-2542","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-gdanski-linn","tag-aitade-saar","tag-galar-gdanskis","tag-gdanski-sillad","tag-motlawa","tag-roheline-sild"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2542"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2542\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2543"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.galar.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}